Täielik ehitusjäätmete taaskasutussüsteem

Protsessi omadused: kogu liinil on materjali sujuv tühjendamine, usaldusväärne töö, mugav töö, kõrge saagis ja energiasääst.
Kohaldatavad materjalid: betoontäitematerjal, terasräbu, räbu, tsemendiklinker, lubjakivi ja muud materjalid
 

Linnaehitusjäätmete ringlussevõtu protsessis kasutatakse ehitusjäätmete purustamiseks ja sõelumiseks ringlussevõetud täitematerjalide saamiseks ja jäätmeressursside taaskasutamiseks spetsiaalseid seadmeid, nagu ehitusjäätmete purustid, vibratsioonisõelad ja vibratsioonisööturid. Sorteeritud ehitusjäätmed eemaldatakse rauasisaldusest spetsiaalsete rauaeemaldusseadmetega (kuiv magnetseparaator) ja seejärel purustatakse jämeda, keskmise ja isegi peene purustusseadmega, et töödelda teatud osakeste suurusega taaskasutatud liiva- ja kruusatäitematerjaliks, mida lõpuks kasutatakse teepõhjakivides, põletamata tellistes, tsemendilisandites ja paljudes muudes aspektides.

Vastavalt tootmisprotsessile töödeldakse ressursi taaskasutamise saavutamiseks ehitusjäätmetes olevat liiva ja kruusa, betooni, telliseid, kive jms.
1. Esimene etapp: sorteeritud betoonijäätmed transporditakse vibratsioonisööturisse, mis teostab eelsõeluse, sõelub vajaduse korral mittevajalikud jäätmed ja transpordib need seejärel ühtlaselt lõualuupurustisse purustamiseks, et saada pool-valmis täitematerjal;
2. Esimeses etapis saadud pool{1}}täitematerjalid transporditakse vibreerivale sõelale sõelumiseks, et saada umbes 0-5 mm suurusi jäätmeid. Sõelutud ringlussevõetud pooltooted transporditakse sekundaarseks purustamiseks löökpurustisse ja tsüklit korratakse, kuni saadakse kasutajale vajalikud valmis taaskasutatud täitematerjalid.
 

Erinevate purustamismeetodite ja töödeldavate materjalide omaduste suurte erinevuste tõttu on tegeliku töö vajaduste rahuldamiseks palju erinevaid purusteid.

Ehitusjäätmete purustamiseks on kaks võimalust: mehaaniline purustamine ja füüsiline purustamine. Mehaaniline purustamine on tahkete jäätmete purustamine erinevate purustusmasinate abil.
Peamiste purustusmasinate hulka kuuluvad lõugpurustid, rullpurustid, löökpurustid ja nihkepurustid. Ehitusjäätmete purustitega purustamise põhiprintsiip on kasutada purustit tugeva välisjõu tekitamiseks ehitusjäätmete plokkidele, sundides jäätmeplokke purunema ja väiksemateks plokkideks pragunema. Purustatud materjalidele rakendatava jõu omaduste järgi võib materjalide purustamismeetodid jagada löök-, nihke-, ekstrusiooni-, lihvimis-, purustamis- ja muudeks kategooriateks.

Ehitusjäätmete käitlemisel kasutatavat purustit saab klassifitseerida selle tööobjekti või struktuuri ja tööpõhimõtte järgi. Tööobjekti järgi võib selle jagada kolmeks järgmiseks tüübiks.

① Jämepurusti. Seda kasutatakse suurte materjalitükkide esmaseks purustamiseks. Töödeldava materjaliploki maksimaalne läbimõõt on lubatud üle 1m. See purustatakse peamiselt purustamise teel. Purustusaste ei ole suur, tavaliselt alla 6.
② Keskmine purusti. Töödeldud materjalide osakeste suurus ei ületa tavaliselt 350 mm ja purustamine toimub peamiselt purustamise või pressimise teel. Kuna seda tüüpi purustid sisaldavad tavaliselt peent purustamist, on purustamine suhteliselt suur, tavaliselt 3–20 ja mõned võivad ulatuda üle 30.
③ Peenveski. Seda kasutatakse materjaliosakeste lihvimiseks osakeste suurusega 2-60 mm. Toote suurus ei ületa 0,1–0,3 mm, kõige peenem võib ulatuda alla 0,1 mm ja purustamissuhe võib ulatuda üle 1000.